Alusdokument Riigi Teatajas: Ainevaldkond „Matemaatika”
Nädalatundide maht: 13
Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud
- 1. Loeb, esitab ja analüüsib informatsiooni tekstist, graafikult, tabelist, diagrammilt, jooniselt ja valemist
- 2. Kasutab iseseisvalt matemaatikat õppides otstarbekaid info- ja kommunikatsioonitehno- loogia vahendeid, sh sisestab matemaatilisi sümboleid ja tehteid
- 3. Loeb, mõistab, selgitab ja üldistab eakohast matemaatilist teksti
- 4. Esitab erinevate eluvaldkondade probleeme matemaatiliselt
- 5. Koostab ja lahendab mitmetehtelisi probleemülesandeid
- 6. Mõistab ja kasutab erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid ning oskab analüüsida nende erinevusi
- 7. Koostab erinevate eluvaldkondade probleemide lahendamiseks sobivaid matemaatilisi mudeleid, lahendab neid ja üldistab saadud tulemusi
- 8. Mõistab matemaatiliste mõistete ja seoste vahelist süsteemsust
- 9. Analüüsib olemasolevaid fakte ja jõuab loogilise arutluse kaudu järeldusteni, püstitab hüpoteese ja kontrollib neid
- 10. On teadlik õppija, kes hindab oma arengut matemaatikaliste teadmiste ja oskuste omandamisel, tahab oma matemaatilist mõtlemist arendada ning mõistab oma matemaatikateadmiste väärtust edasist tegevust kavandades
Õpitulemused
Arvutamine
- 1. Liidab, lahutab, korrutab, jagab ja astendab naturaalarvulise astendajaga ratsionaalarve peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning rakendab tehete järjekorda
- 2. Ümardab ratsionaalarve etteantud järguni
- 3. Selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise tähendust
- 4. Põhjendab ja kasutab astendamisreegleid
- 5. Selgitab arvu ruutjuure tähendust
- 6. Leiab peast või taskuarvutil ruutjuure
- 7. Arvutab arvu 10 negatiivse täisarvulise astendajaga astme väärtuse
- 8. Kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul
- 9. Selgitab protsendi, promilli ja protsendipunkti mõiste tähendust
- 10. Teisendab protsendi kümnendmurruks ja harilikuks murruks ning vastupidi
- 11. Lahendab protsentarvutuse tüüpülesandeid (osa leidmine, terviku leidmine, osamäära leidmine, suuruse muutumine)
- 12. Kasutab protsentarvutusel erinevaid lahendusmeetodeid (ühikumeetod, võrre, skeem, algoritm)
Probleemide lahendamine
- 1. Otsib, loeb ja mõistab iseseisvalt õppematerjalides olevaid tekste
- 2. Leiab elulise (nt finantsvaldkonna) probleemi väljendamiseks sobiva matemaatilise mudeli, koostab võrrandi või võrrandisüsteemi
- 3. Koostab eakohaseid ning elulisi probleemülesandeid
- 4. Rakendab uurimuslikku meetodit matemaatika abil probleemide lahendamiseks
- 5. Kasutab protsentarvutust otsuse tegemiseks ja põhjendamiseks (nt laen, hoius, intress, maksud, investeerimine)
- 6. Kasutab (igapäevaelu) ülesannete lahendamisel otstarbekat osamäära esitusviisi (protsent, harilik murd, kümnendmurd)
- 7. Selgitab protsentarvutuse elulisi kasutusvõimalusi ning absoluut- ja/või suhtarvude sobivust informatsiooni
- 8. Selgitab tõenäosuse tähendust, arvutab elulistel juhtudel sündmuse tõenäosuse (sh mündivise, täringu veeretamine, kaardimäng, loosimine)
- 9. Eristab hüpoteesi, eeldust, väidet ja tõestust, selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku, vajaduse korral tuletab lihtsamaid valemeid
- 10. Sõnastab oma tõlgendusi ja põhjendusi
- 11. Reflekteerib oma tegevusi matemaatika õppijana
Andmed
- 1. Moodustab reaalsetest andmetest sageduste ja suhteliste sageduste tabeli
- 2. Iseloomustab andmestikku aritmeetilise keskmise, mediaani, moodi, miinimumi, maksimumi ja ulatuse järgi
- 3. Väljendab protsentides esitatud informatsiooni visuaalselt (graafikud, diagrammid) ja vastupidi
- 4. Kasutab tabelarvutusprogrammi andmete esitamiseks, töötlemiseks ja tulemuste tõlgendamiseks
- 5. Illustreerib IKT-vahendite abil andmeid tulp-, sektor-, joon- ja punktdiagrammiga
- 6. Loeb, mõistab ja selgitab andmeid tabelist, tulp-, sektor-, joon- ja punktdiagrammilt
- 7. Teab andmete liike ja andmete kogumise erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik)
- 8. Selgitab oma arvutamis- ja andmealaste teadmiste elulisi rakendusvõimalusi
Algebra
- 1. Korrastab üks- ja hulkliikmeid, liidab, lahutab ning korrutab üks- ja hulkliikmeid ning jagab üksliikmeid ja hulkliiget üksliikmega
- 2. Tegurdab hulkliikmeid (toob teguri sulgude ette, kasutab ja põhjendab ruutude vahe, summa ruudu ja vahe ruudu abivalemeid, tegurdab ruutkolmliiget)
- 3. Lihtsustab kuni kolmetehtelisi täisavaldisi
- 4. Üldistab harilike murdude arvutusreeglid algebralistele murdudele
- 5. Taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab kaht algebralist murdu
- 6. Lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi
- 7. Nimetab võrrandi põhiomadusi
- 8. Selgitab eluliste näidete põhjal võrdelise, lineaarse ja pöördvõrdelise sõltuvuse tähendust
- 9. Mõistab ja tunneb ära võrdelise ja pöördvõrdelise seose (nt liikumisel teepikkus, aeg, kiirus)
- 10. Lahendab lineaar- ja võrdekujulisi võrrandeid ning lineaarvõrrandisüsteeme kasutades võrrandi põhiomadusi (sh graafiliselt ning arvutiprogrammide abil)
- 11. Lahendab täielikke ja mittetäielikke ruutvõrrandeid
- 12. Koostab ja lahendab tekstülesandeid, mis lahenduvad võrrandi või võrrandisüsteemi abil (sh võrdelise jaotamise ülesandeid)
- 13. Selgitab ruutfunktsiooni nullkohtade ja haripunkti tähendust ja omavahelist seost, leiab need valemist ning jooniselt
- 14. Joonestab etteantud funktsiooni graafiku (sirge, hüperbooli, parabooli) (nii käsitsi kui ka arvutiprogrammiga) ning loeb graafikult funktsiooni ja argumendi väärtusi
- 15. Selgitab arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades funktsiooni graafiku asendi ja kuju sõltuvust funktsiooni avaldises olevatest kordajatest (ruutfunktsiooni korral ainult ruutliikme kordajast ja vabaliikmest)
Geomeetria
- 1. Joonestab ja konstrueerib (käsitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid (korrapärane hulknurk, kolmnurk, rööpkülik, trapets, ring) etteantud elementide järgi korrapärase hulknurga ja kolmnurga sise-ja ümberringjoone
- 2. Visandab ruumilisi kujundeid (püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera)
- 3. Selgitab ja rakendab Pythagorase teoreemi
- 4. Leiab täisnurkse kolmnurga joonelemendid (sh kasutades trigonomeetrilisi seoseid)
- 5. Lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid (sh kasutades korrapärase hulknurga omadusi, Thalese teoreemi)
- 6. Kasutab probleemülesannete lahendamiseks hulknurkade sarnasust (nt maa-alade plaanistamine)
- 7. Arvutab tasandiliste kujundite (korrapärane hulknurk, kolmnurk, rööpkülik, romb, trapets, ring) joonelemendid, ümbermõõdu, pindala
- 8. Arvutab ruumiliste kujundite (püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera) joonelemendid, pindala ja ruumala
- 9. Teab kolmnurga ja trapetsi kesklõigu mõistet ning nende omadusi
- 10. Teab kesk- ja piirdenurga mõisteid ning nendevahelist seost
- 11. Teab ringjoone puutuja mõistet ja omadust
- 12. Teab põik- ja lähisnurkade mõisteid ja nende nurkade seoseid paralleelsete sirgete korral
- 13. Kirjeldab kujundite omadusi ning klassifitseerib kujundeid ühiste omaduste põhjal
- 14. Põhjendab ja kasutab sirgete paralleelsuse tunnuseid
- 15. Kasutab IKT-vahendeid geomeetriliste seaduspärasuste avastamiseks või kontrollimiseks
- 16. Selgitab oma algebra- ja geomeetriateadmiste elulisi rakendusvõimalusi